Uudishimulik Rita Rätsep ja jooga
Näitleja ja psühholoogi Rita Rätsepa ellu mahub 30 aastat joogapraktikaid. Ometigi pakkus just jooga talle hiljaaegu täiesti uue väljakutse. Tervis Pluss sai võimaluse üllatust uudistada.
"Tule koos minuga joogatundi. Usu mind, see on põnev!" kutsub Rita Rätsep lahkelt. Uudishimu pulbitseb, sest mis siis ühes joogatunnis ikka nii erilist saab olla. Grupis õpetaja ettenäitamisel veidi venitamist, ehk sekka hingamisharjutusi ja vaikuses mediteerimist.
Esimene üllatus tabab mind juba kohale jõudes: saalis on vaid kaks inimest. Rita ja tema joogaõpetaja Ragnar Kurm. Pärin ettevaatlikult, kas teised jäid tulemata. "Ei-ei. Ma saan täna oma õpetajaga kokku, et vajalikud muudatused enda individuaalkavas läbi arutada," selgitab Rita. Selgub, et see ongi tema viimase poole aasta toredamaid leide - jooga individuaalkava toetuses kasvamine. Avastamisrõõm seisneb selles, et kasvamine on kordi kõikehõlmavam kui senistel pikkadel pühendumisaastatel kogetu.
Kahe hinge keeled
Ragnar Kurm selgitab, et läänes on individuaalpraktika joogas tõesti üsna uus nähtus, samal ajal kui idas, kus jooga on kujunenud, on see just traditsiooniline viis. Individuaalse lähenemise aluseks on tema sõnul praktiseerija omaduste, oskuste, võimaluste ja soovide võimalikult täpne arvestamine. On eesmärk, milleni soovitakse jõuda, ning on õpilane oma hetkeolukorraga. Individuaalsest joogapraktikast saab sild, mis ühendab neid kaht punkti. "Individuaalne joogakava on nagu rätsepaülikond, mis sobib just sellele inimesele ja just teatud puhkudeks," toob õpetaja võrdluse.
Rita, kes armastab eri liikumispraktikaid ka gruppides nautida, kiirustab täiendama: "Ise kogemata poleks ma iial uskunud, et vahe grupitrennis või kodus omal valikul tehtavate praktikate vahel võib nii suur olla! Kava on just mulle praegu sobiva raskusega ning sulandatud paindlikult päevakavasse, arvestades just minu elurütmi. Loomulikult muutub see koos minu edenemisega. Vahel teeme kavasse muudatusi kord kuus, vahel harvem." Rita on nüüdseks personaalsete juhiste järgi üheksa kuud praktiseerinud ning on ootusärevuses: kui juba see lühike aeg on suutnud nii palju uut ja kasulikku pakkuda, mida tulevik siis küll tuua võib?
Täpne kui kirurgi skalpell
Ragnar Kurmi sõnul iseloomustab individuaalset lähenemist võrreldes grupitööga just tunduvalt suurem täpsus ja efektiivsus. Pole siis ime, et pikki aastaid vaid grupis praktiseerinu on oma kiirest arengust vaimustuses. Põhjusi, miks meil seni ikka joogagruppidesse kiputakse, on mitu. Esiteks on eestlane suhteliselt tagasihoidlik. Üksinda õpetaja pilgu all harjutada võib olla raske. Teiseks puudub sageli piisavalt lähedane kontakt, nii õpetaja kui ka õpilane eelistavad pigem distantsi. Tihti pole inimesel piisavalt püsivust, et iseseisvalt praktiseerida, gruppi kuulumine utsitab tagant. Individuaalkava võimalustest teatakse veel vähe. Lisaks eeldab personaalse kava koostamise oskus ka põhjalikult koolitatud õpetajat. Õnneks on Eestis sellised õpetajad nüüd olemas.
30 aastat joogat
Rita Rätsepal on elukogemust neid kaht teed võrrelda. Ta alustas joogapraktikatega Enn Loo juhendamisel juba 1980ndatel lavakunstikateedri ajal. "Konspiratsiooni mõttes rääkisime tol ajal võimlemisest või akrobaatikast, mitte joogast. Jooga on ju eneseavastamine, töö inimese individuaalsusega, ja see juba kõiki ühe mõõdu sisse pressiva nõukoguliku lähenemisega kokku ei sobinud," meenutab Rita ning läheb ajas veelgi kaugemale. Ta usub, et tegi joogat juba väikse tüdrukuna lapsepõlvekodus Tammiku külas. "Olin hästi painduv ja venitasin end sageli rõõmuga või istusin rätsepaistes. Mulle meeldis ka vaikuses mõtiskleda ja pikki maid kõndida. Ju on jooga mulle sisse kodeeritud," arvab Rita. Ka ta edasised joogaõpetajad on oma ala parimad - Holger Oidjärv, Heli Kann, Aili Jõeleht. Rita on neile kõikidele kooskasvamise aja eest tänulik.
Rita tunnistab, et on hirmus uudishimulik ja proovib kõike uut - treeninguid, loodusravimeetodeid. Muidugi mitte valimatult ja ahnitsedes. Vaid siis, kui sisetunne sosistab, et uuest kogemusest võiks mõnes eluvaldkonnas abi olla. Eriti nüüdses psühholoogiametis kuluvad kogemuslikud teadmised marjaks ära, sest nii on lihtsam abiotsija sobivaima juurde suunata.
Eatu kõikvõimas vägi
Rita peab väga oluliseks seda, et joogas antakse õpetus edasi õpetajalt õpilasele. See tagab õpetuse püsimajäämise. "Nüüd ma tean ja olen ka ise kogenud, et igal joogaliinil on oma vägi. Iidsed õpetajad on oma palvetes selle sinna sisse pannud, et kõik, kes tulevikus õpetust järgima hakkavad, sellest osa saaksid. See on imeline kingitus aegade tagant," räägib Rita ning mõtiskleb edasi. "Joogapraktikate toel taas avanedes avastamegi, kes me tegelikult oleme, saame teadlikuks endast selles hetkes ja sellest, kuhu teel oleme."
Psühholoogina töötades teab Rita, kui paljudel on hingerahu ja -selgus kaotsi läinud. Kõikjal on palju müra ning paljud on end selles ära kaotanud. Tagajärjeks on stress, tasakaalutus, närvilisus. Mida suurem stress, seda rohkem klammerdutakse välisesse. Hirmutava endasse vaatamise asemel põgenetaksegi mürasse - mängitakse arvutimänge, istutakse lõputult teleka ees jne. See on enda probleemidest kaarega ümber käimine.
"Tegelikult muutub inimene palju tugevamaks, kui ta oma probleemile otsa vaatab, läheb selle südamesse, sellest läbi!" selgitab Rita. Ta tõdeb, et ei psühholoogia ega jooga abil ei muuda me olnut, küll aga oma suhtumist sellesse. Seda nimetatakse normaliseerimiseks. Rita jätkab: "Kõik ongi tegelikult normaalne, aga me satume sageli paanikasse, sest oleme ebakindlad, endast vähe teadlikud. Siis peaks võtma aja maha ja mõtlema, kuidas praegune olukord, sõltumata sellest, kui hull kõik tundub, on tegelikult minu jaoks täiuslik! Leidma oma südameruumist üles püsiva rahulolu ja õnneallika, mis ei sõltu välistest asjaoludest. Nii nagu vanad joogameistrid õpetavad."
Kai Siidirätsep
